Mõnikord tundub, et tüli tekib tühjast kohast: toon, sokid põrandal, hilinemine. Tegelikult on see sageli märk millestki suuremast, ühendus on jäänud nõrgaks. Kui igatsetud lähedust ja kontaktitunnet napib, kasvab pinge ja koos sellega arusaamatused, eemaldumine või ka vaikne solvumine.
Peres mõjutab see kõiki, ka lapsi. Mõni laps hakkab kodust pinget välja elama mujal, mõni tõmbub endasse ja keha annab märku, et “midagi on liiga palju”. Sageli aitab juba see, kui perekond õpib pinget märkama ja selle ümber teistsugust vestlust looma: mitte “kes on süüdi”, vaid “mis on praegu puudu ja mida me tegelikult vajame”.
Väike harjutus nädalaks: leppige kokku 10 minutit päevas, kus kumbki vastab kahele küsimusele: “Mis oli täna raske?” ja “Mida ma sinult praegu vajan?”. Teine kuulab, ei paranda, ei vaidle, vaid võtab kokku ühe lausega, mida kuulis. See on lihtne, aga aitab ühendusel tagasi tulla.
