Suur osa minu lapsepõlvest möödus kasvades keset metsi ja heinamaid - see aeg oli ilus, aga kahjuks ka väga üksildane. See kogemus andis mulle kinnitust sellest, kui oluline osa on elus suhtlemisel ja ühenduses olemisel. Vajadus olla mõistetud, kuuldud ja nähtud.

See vajadus ongi mind suunanud siia, kus olen täna. Elu on pakkunud mulle rikkaliku kogemuse olla kontaktis ja ühenduses mitmete erinevate inimeste ning olukordadega. Elu jooksul olen olnud kontaktis nii sõltuvus- kui psüühikahäirega inimestega ning see on mulle palju õpetanud.

2020. aasta sügisel lisandus meie perre poeg Johannes. Tema kõrval õpime koos elukaaslasega lapsevanemaks olemise rõõme ja valusid ning mis salata - õpime ka ise enda ja oma paarisuhte osas olema teadlikumad, sõbralikumad, mõistvamad.

Minu juures on sul turvaline ja avatud keskkond - kus end nähtavaks ja kuuldavaks teha, kus jagada seda, mida mujal jagada ei julge.