Pereteraapias on kasulik mõelda, et muutus saab toimuda korraga mitmes kohas. Üks tasand on indiviid: identiteet, emotsioonide regulatsioon, minevikust kaasa tulnud mustrid. Teine on paarisuhe: suhtedünaamika, turvalisus, lähedus ja viis, kuidas konflikte lahendatakse. Kolmas on pere tervik: rollid, reeglid, liidud, suhtlusviisid ja see, kuidas pingega toime tullakse.
Kui keskenduda ainult ühele tasandile, võib muutus jääda hapraks. Näiteks kui paar õpib paremini suhtlema, kuid kummagi sees käivituvad vanad kiindumushirmud, läheb uus oskus kriitilisel hetkel kaduma. Või kui üks inimene pingutab väga, aga pere “süsteem” ootab temalt endiselt sama rolli, tekib kiiresti tagasilangus.
Kiire enesekontroll: vali üks küsimus igalt tasandilt. Mina: “Mida ma tegelikult kardan, kui vaidlus algab?” Meie: “Mis on meie korduv tants, kes läheneb ja kes eemaldub?” Pere: “Millist rolli ma kodus kõige sagedamini kannan ja kas see on mulle jõukohane?”. Juba nende küsimuste aus vastamine aitab näha, kus muutus kõige rohkem tuge vajab.
